Kohus: Eesti Näituste paviljonid võib lammutada

Pressiteade
23. märts 2026

Kohus: Eesti Näituste paviljonid võib lammutada

Eelmisel nädalal jõustus kohtu otsus, millega jäi jõusse Tallinna linna luba lammutada Eesti Näituste ajale jalgu jäänud paviljonid Pirita teel.   

2024. aastal pöördusid linna vastu kohtusse neli Maarjamäe piirkonna elanikku, kelle kinnistud asuvad Pirita tee 28 naabruses. Kuna naabreid ei saatnud edu ei Tallinna halduskohtus ega Tallinna ringkonnakohtus, siis loobusid nad kaebuse esitamisest Riigikohtusse.

Naabrite peamine mure oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt juba 2022. aastal väljastatud lammutusluba ja sellega seotud ehitusluba ei taga piisavalt, et lammutustööde käigus säiliksid nende kinnistuid teenindavad kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon ja elekter. Kaebajad leidsid, et ehitusprojektid on vastuolulised, kommunikatsioonide asukohad pole piisavalt kaardistatud ning tööde järjekord pole selgelt reguleeritud.

Tallinna Halduskohus lükkas need argumendid suures osas tagasi. Kohus tuvastas, et ehituslubade aluseks olevates projektides on kommunikatsioonide säilimine selgelt ette nähtud: enne keskpaviljoni lammutamist tõstetakse C-hallis asuv veemõõdusõlm ümber väljapoole hoonet, kõik maa-alused torustikud ja kaablid säilitatakse ning lammutustööd toimuvad üksnes maapealse ehitise osas. Kohus märkis, et kommunikatsioonide asukohad on 2024. aastal koostatud geodeetilise alusplaani põhjal piisava täpsusega teada ning kaebajad ei tõendanud vastupidist.

Kohus nõustus, et kaebajatel on põhjendatud huvi oma kommunikatsioonide säilimise vastu, kuid leidis, et vaidlustatud ehitusload seda huvi ei riiva – vastupidi, just nende load tagavad, et teenused jätkuvad katkematult.

„Naabrite mure on mõistetav, aga me oleme nii neile kui linnale algusest peale kinnitanud, et naabrid ei pea muretsema, kõik naabreid teenindavad kommunikatsioonid säilivad ka pärast näitusehallide lammutamist. See on meie jaoks iseenesestmõistetav osa vastutustundlikust arendusest ja heast koostööst naabritega,” ütles Metro Capitali tegevjuht Mait Allas.

Pirita tee 28 seitsme hektari suurune ala on aastakümneid seisnud suletud tööstus- ja näitusealana, millel domineerisid amortiseerunud nõukogudeaegsed hooned ja suur asfaltplats. Marienbergi kvartal, mida Metro Capital arendab, on jätk seal juba aastaid tagasi alustatud linnaosale, kus praegu elab ligi 600 peret.

Tallinna linnavolikogu heakskiitu ootava arenduse eesmärk on poolelijäänud kvartal lõpetada: tuua olemasolevate elanike kõrvale puuduvad teenused ja taristu, mida iga toimiv elurajoon vajab. Koostöös Tallinna linnaga rajatakse kvartali südamesse munitsipaallasteaed. Lisaks tulevad piirkonda kodupood, kohvikud, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused.

55% kvartalialast kaetakse roheluse, parkide ja kergliiklusteedega – autode parkimine viiakse maa alla. Sellega loob Marienbergi arendus katkematu ühenduse Kadrioru, Pirita rannapromenaadi ja Maarjamäe muuseumide vahel, muutes senise suletud ala osaks Tallinna kõndimissõbralikust linnaruumist.

Kvartali on kujundanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitnud Helsingi arhitektuuribüroo ALA Architects, kelle varasemad tööd hõlmavad muuhulgas Helsingi kesklinna raamatukogu Oodit ja lennujaama uut terminali.

Marienbergi kvartali kohta loe lähemalt: marienberg.ee

Lisainfo
Herdis Pärn
Metro Capital
Turundus ja kommunikatsioon
+372 5134876
sales@metro.ee