Ei vaja värvimist, puhtaks saab vihmaga ja… Tallinna südalinna uue linnaku rõdud valmistatakse väga omapärasest materjalist

Tallinna kesklinna kerkiva Eedu linnaku hoone rõdud valmistatakse materjalist, mis ei vaja värvimist, puhastab ennast vihmasaju abil ja lagundab UV-kiirguse toimel õhust kahjulikke ühendeid. Eestis esmakordselt nii suures mahus kasutatavast lahendusest räägib E-Betoonelement OÜ müügimeeskonna juht Erik Albert.

Enamik rõdupiirdeid valmistatakse kas klaasist, metallist, tavalisest betoonist või neid materjale kombineerides. Tavaliselt on kõigi nende ühine nimetaja see, et pind kogub aja jooksul mustust, saasteosakesi ja mikroorganisme. See tähendab regulaarset hooldust või värvimist.

Eedu linnaku rõdupiiretena kasutatav titaandioksiidi ehk TiO₂ lisandiga betoon on aga isepuhastuv. “See tähendab, et ta tõrjub mustuseosakesi välja ning vihm kannab need pinnalt ära,” selgitab Albert.

Tema sõnul ei piirdu materjali mõju ainult fassaadiga. TiO₂ lisand puhastab ka ümbritsevat õhku. “See seob endasse kahjulikke lämmastikoksiide ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis muutuvad betoonis kahjututeks ning kantakse vihmaga pinnalt ära.”

Mis on titaanoksiid?

Titaandioksiid, mille keemiline valem on TiO₂, on peene pulbrina säravvalge püsiv aine, mida kasutatakse laialdaselt pigmendina näiteks värvides ja paberitööstuses. Materjali eripära seisneb selles, et valguse käes muutub see pooljuhiks ning seda kasutatakse isegi päikeseelementides päikeseenergia muundamisel elektrienergiaks.

Betoonis annab see lisand aga mitmeid muid praktilisi eeliseid, nagu näiteks parema vastupidavuse ilmaoludele, kirkama välimuse ning võime puhastada nii pinda kui ka ümbritsevat õhku.

Lisaks mainitud puhastavatele omadustele aitab titaandioksiid Alberti sõnul pidurdada mikroorganismide tegevust betoonpinnal. See tähendab, et pikeneb ka materjali eluiga. “Arvestades kesklinna keskkonnamõjusid on see materjal väga sobilik ning aitab samal ajal hoida linnaõhu puhtamana,” lisab Albert.

Arhitektuuriline otsus sündis katsetamise käigus

Eedu rõdupiirete lõplik materjalivalik ei sündinud kohe. Enne titaandioksiidiga betooni kasutuselevõttu prooviti mitut erinevat varianti, et leida arhitektuurselt sobiv lahendus.

“Otsus langetati päris mitme betoonpinna läbimängimise järel,” räägib Albert. Kõigepealt prooviti tavalist halli betoonpinda, mis jääb lõpuks helehalliks: “See ei sobinud, kuna ei jäänud piisavalt hele. Seejärel prooviti valget betooni, kuid see jäi jällegi liiga kirgas.”

Vahepeal katsetati ka valgeks värvitud betoonpinda, milleks kasutati spetsiaalset püsivat pinnakatet. Seegi lahendus ei osutunud sobivaks. “Värvitud pind tekitas liiga kunstliku mulje ning betooni loomulik ja kordumatu tekstuur oleks jäänud varjatuks,” ütleb Albert.

Lõpuks jõuti titaandioksiidiga betoonini, mis pakkus arhitektile tasakaalustatud visuaali. “Titaandioksiidiga pind ei jää konkreetselt valgeks, samas ei ole see ka lihtne hall pind,” kirjeldab ta.

Kas sellist lahendust on varem Eestis kasutatud?

Betoonist rõdupiirded ei ole Eestis uus nähtus. E-Betoonelement OÜ on neid valmistanud ka varem. Näiteks Järve Tornide arenduses, mis tunnistati 2022. aasta parimaks betoonehitiseks. Küll aga on selline viimistlus ja maht Eestis esmakordne.

Eedu ei ole ka esimene arendus, mille juures E-Betoonelement on Metroga koostööd teinud. Albert märgib: “Varasemalt oleme tarninud elemente kahele Metro arendusele: Kiikri 6 ja Toomkuninga 15. Meie elementide kvaliteet ja tehniline pädevus on Metrole hästi teada ning on kindlasti heaks aluseks ka edaspidiseks koostööks.”

Visuaal ja sisu ühes lahenduses

Albert rõhutab, et selliste rõdupiirete erilisus seisneb nii nende välimuses kui ka sisus. “Nende väärtus on visuaali ja sisu kombinatsioonis, kus kestlik ja esteetiline disain on ühendatud keskkonnasõbraliku sisuga. See on unikaalne kombinatsioon, mida teiste materjalidega ei saa korrata,” ütleb ta.

Lisaks on betoonil oluline turvalisuse aspekt. “Betoon on tulekindel materjal, mis on kõrghoonete puhul eriti aktuaalne.”

Tähelepanuväärne on ka Eedu hoone konstruktiivne lahendus. Albert juhib tähelepanu asjaolule, mida väljastpoolt vaadates ei pruugi kohe märgata: “Antud hoone juures on märkimisväärne ka see, et nii kõrgel hoonel on kasutuses tehniliselt keerukad konsoolrõdud, mis kinnituvad torni külge spetsiaalsete taridetailidega, millel on vastav soojusisolatsioon, et konstruktsioon oleks võimalikult energiatõhus.”

Seega on Eedu rõdud põnev näide sellest, kuidas kaasaegne betoonitehnika ühendab esteetika, keskkonnasõbralikkuse ja energiatõhususe ning seda viisil, mida ükski teine materjal praegu pakkuda ei suuda.