Marienbergist kujuneb hubaste kohvikute ja restoranide, kohaliku toidupoe, lasteaia, rohepromenaadi ning rohkete ajaveetmis- ja sportimisvõimalustega kogukonnakeskus. Marienbergi arhitektuurse kontseptsiooni autoriks on kõrgelt tunnustatud Soome arhitektuuribüroo ALA Architects, eesotsas Antti Nousjokiga.
Uurimegi Antti käest täpsemalt, mis on Marienbergi tekkeloo taga.
Palun tutvusta end lühidalt. Kuidas sinust sai arhitekt ja millised väärtused juhivad sinu tööd arhitektina?
Minu emapoolne vanaisa oli “rakennusmestari”, paljude suurte hoonete ehitusjuht Lõuna-Soomes. Külastasin koos temaga palju ehitusplatse, ronides kraanade otsa, uurides masinaid ja erinevaid tööriistu. Minu isaisa oli müürsepp ja me elasime majas, mille ta oli ise ehitanud – tõeliselt ilus 1950ndate kaasaegses bungalow-stiilis telliskivimaja. Kuigi ma ei tundnud ühtegi arhitekti enne õppima asumist, teadsin, et minust saab arhitekt.
Ma usun kindlalt sellesse, et ühiskonna parendamiseks peame koostööd tegema. Me ei pea lihtsalt leppima olemasolevaga, vaid igaüks saab oma oskuste ja rolliga ühiskonda panustada, et koos edasi liikuda. Meie ettevõttel, ALA-l on tugev veendumus teha tähendusrikkaid, praktilisi ja väga funktsionaalseid hooneid, olla aktiivne ja produktiivne paremate kogukondade rajamisel. Selle asemel, et väljaku kõrvalt häält teha, tahame olla mängu keskmes, tegutseda ja aeg-ajalt väravaid lüüa.
Alustuseks vii meid kujuteldavale jalutuskäigule aega, mil Marienbergi asum on juba valmis. Mida külastaja seal olles näeb, kuuleb ja tunneb?
Marienberg on vaadeldav õrna siluetina, mille tumedad nurgelised katused tõusevad suurte puude vahelt. Piirkonda sisenedes tervitavad külastajat avarad haljasalad ja funktsionaalsed õuealad. Madalad hooned määratlevad avaliku ja poolavaliku linnaruumi, mis ühelt poolt tundub koos kõrgekvaliteediliste materjalide ja mitmekesise funktsionaalsusega urbanistlik, teiselt poolt on seal aga küla tunne, mida tekitavad madalad hooned koos meeldivat atmosfääri loovate suurte puudega.
ALA Arhitektid võitsid Marienbergi asumi arhitektuurivõistluse. Miks otsustasite osaleda ja mis inspireeris projekti kujundamisel?
Marienbergi piirkond, mis on hetkel hõivatud vanade näitusehallidega, on Tallinna jaoks suurepärane võimalus arenemiseks, olles vaid lühikese jalgrattasõidu kaugusel kesklinnast. Seega on tegemist jätkusuutliku elurajooni ehitamiseks väga hea asukohaga ja nägime selles enda jaoks õiget väljakutset. Samuti tundsime klienti ning olime kindlad, et nad tahavad teha midagi ambitsioonikat ja ilusat selle piirkonnaga.
Palun kirjelda Marienbergi loomingulist protsessi? Kas külastasite ala parema tunnetuse saamiseks?
Käisime piirkonnas palju ringi, et mõista, milline suhe on uutel hoonetel ümbritseva maastikuga ja ette kujutada rahvarohkemaid ja vaiksemaid kohti ning hinnata olemasolevaid puid ja maastikuelemente. Kuid enamik loomingulisest tööst on süstemaatilise analüüsi ja koostöö tulemus luues jooniseid, diagramme ja 3D-mudeleid, et leida ja vastandada erinevaid ideid ja mõisteid, leidmaks põhikontseptsioon, mis on kõigi materjalide sees peidus. See nõuab kannatlikkust, meeskonnatööd ja suurepärast suhtlemist.
Kuidas kirjeldaksid Marienbergi arhitektuurikontseptsiooni ja kuidas see sobitub ümbritseva piirkonnaga?
Selle piirkonna kontseptsiooni keskmes on eristuvad linnavilla tüüpi elumajad – majad, mis paistavad puude vahelt välja. Need 4-6 korruselised hooned sarnanevad oma disainikeele poolest, kuid igaühel neist on eristuv kuju ning erinev materjalikasutus. Majad asetsevad üksteise suhtes nii, et igast korterist avaneb vaade, mis ei ole suunatud otse teiste hoonete akendesse. Linnavillad moodustavad koos piirkonda planeeritud madalamate hoonetega terviku, mis teineteist täiendavad ja linnaruumiga sobituvad.
Tulemuseks on elav ja urbanistlik elupiirkond, millel on äärelinnale omane visuaalne ja emotsionaalne identiteet, ühes omanäoliste kaldkatusega majadega, mis omakorda aitab luua kogukonna ja kuuluvustunnet.
Kuidas aitab läbimõeldud arhitektuuriline kontseptsioon kaasa kogukonna loomisele ja sellele, et ennetada naabruskondade muutumist anonüümseteks magalarajoonideks?
Kui mõtleme näiteks silmapaistvatele ja armastatud elurajoonidele Helsingi kesklinna piirkonnas, siis parimatel neist on eristuv stiil ja identiteet, milles mängivad rolli nii hoonete disain kui ka arhitektuuri lahenduse suhestumine ümbritseva maastiku ja loodusega. Selliste asumite nagu Käpylä või Suvikumpu elanikud on oma piirkondade üle väga uhked, kannavad nende eest hoolt ja arendavad neid innukalt ning näitavad neid autundega külastajatele ja uutele elanikele. Marienberg on ideaalse suurusega loomaks sarnane eristuv kogukond.
Jätkusuutlikud lahendused muutuvad üha olulisemaks kõikides valdkondades. Millised on peamised suundumused jätkusuutliku elamuarenduse valdkonnas täna?
Peame tegema kõik selleks, et vähendada uute projektide süsinikujalajälge. Samal ajal tuleb tagada, et kasutatavad loodusvarad ja eralduv süsihappegaas aitavad rajada pika eluajaga, kvaliteetseid hooneid, mis on vastupidavad ning tulevaste põlvkondade vajadustele kohandatavad. Energiatarbimise vähendamine on samuti väga oluline, nagu ka teadlikum sadevee haldamine ja mikrokliimaga arvestamine.
Külastad tihti Tallinna, kuidas hindad Tallinna linnaruumi arengut arhitekti vaatevinklist, eriti jätkusuutlikkuse ja inimsõbraliku keskkonna loomise osas? Mis sulle meeldib ja kus on arenguruumi? Mida saavad eestlased soomlastelt õppida?
Kõigepealt pean ütlema, et eestlased on palju paremad tulevikku vaatajad ning on oma uute hoonete rajamisel julged ja ambitsioonikad. Soomlased on arhitektide, arendajate ja kodu ostjatena palju konservatiivsemad. See võimaldab Tallinnal astuda suuremaid ja julgemad samme jätkusuutlikkuma ja elamisväärsema, funktsionaalsema linna ehitamisel. Aga samal ajal on see soodustanud ka mõnede projektide elluviimist, mille asjakohasus on küsitav. See omakorda rõhutab asjaolu, et arhitektide valik peab olema hoolikalt läbi mõeldud ja võib olla on mõistlik ka kohaliku diskursuse põhjalikum mõtestamine, arusaamaks, milline on Tallinna ehitusprojektide ambitsioon. Kuid ma sooviksin, et meil oleks Helsingis rohkem sellist Eesti stiilis dünaamikat.
"*" indicates required fields