Eelmisel aastal edukalt toimetanud Marienbergi kogukonnaaed saab tänavu sisse veel suurema hoo. Projekt pälvis Tallinna linna toetuse maksimaalses mahus ehk 3000 eurot. Metro Capitali eestvedamisel toimiv aed laieneb sel hooajal ning seab fookusesse kestlikkuse ja kogukonnatunde kasvatamise.
Kogukonnaaia eestvedaja ja Metro Capitali turundusjuhi Herdis Pärna sõnul andis juba esimene hooaeg selgelt märku, et sellise aia järele on piirkonnas reaalne vajadus. „Eelmise aastaga jäin isiklikult väga rahule. Kuigi tegemist oli pigem pilootprojektiga, sai üsna kiiresti selgeks, et sellise koha järele on piirkonnas päriselt vajadus,“ selgitab Pärn. Projekti edukuse tagas just see, et inimesed tulid kaasa, tekkisid esimesed suhted ja ühine rütm. Pärna jaoks oli kogukonnaaia eestvedamine ja selle algatamine esmakordne kogemus. „Kindlasti oli see ka suur õppimiskogemus, sest oli asju, mida saaks ja võiks paremini organiseerida, aga üldjoontes kõik toimis,“ tõdeb ta. Tema sõnul pakkus aed lisaks nokitsemisele inimestele võimalusi omavahel suhelda ja uusi tutvusi luua. „Kõige väärtuslikum oli näha, kuidas täiesti võõrad inimesed hakkasid omavahel suhtlema, jagati nõu, taimi ja kogemusi. See kinnitas, et kogukonnaaed ei ole ainult toidu kasvatamise koht, vaid ka sotsiaalne ruum,“ rõõmustab Pärn.
Nüüd on plaan kogukonnaaed järgmisele tasemele viia. „Sel aastal tahame liikuda ühe sammu edasi ja muuta aia toimimine teadlikumaks ja püsivamaks,“ sõnab Pärn. Praktiliste sammudena tähendab see muu hulgas umbes kümne uue istutuskasti lisandumist, juurde istutatakse marja- ja vaarikapõõsaid. Kavas on parandada ka mulla kvaliteeti, kasutades rohkem multši. Samuti soovitakse teha ühiskastid, kus kasvatada kõigile vajalikke taimi. Pärna sõnul on väga oluline ka kogukonna suurem kaasamine. „Eesmärk on luua selgem struktuur ühistegevusteks ja kaasata kogukonda rohkem asjade korraldamisse. Eelmisel aastal tegin kõik ise ja see oli üsna suur koormus,“ tunnistab ta. Sel aastal on Pärnale suureks abiks eelmise aasta aktiivne kogukonnaaednik Sirje Saks, kel enda sõnul on huvi ja pühendumus aiapidamise vastu aastaga ainult kasvanud. „Rõõm oli kuulda, et meie projekt sai ka ametlikult kinnitatud. Seda suurema rõõmuga jätkan ka mina,“ ütleb Saks.
Huvi kogukonnaaia vastu on jätkuvalt suur – ligikaudu 90 protsenti mullustest osalejatest soovib jätkata. „Suurim väärtus oli lihtsus ja ligipääsetavus. Paljudel piirkonna elanikel ei ole oma aeda ega isegi rõdu, kus midagi kasvatada. Kogukonnaaed annab võimaluse see kogemus siiski saada, ilma keerulise ettevalmistuseta,“ rõõmustab Pärn. Saksa sõnul on kogukonnaaed miski, kuhu ta on aastaga üha enam ka hingeliselt panustanud ja kogukonnas on tekkinud tugev koostegemise vaim. „Herdisega üheskoos sai läbi arutatud ka uue projekti alustalad. Õhinapõhiselt oleme oma tegemisi jaganud ka sõpruskonnas ja oma kortermaja piirkonnas,“ lisab ta.
Naised peavad projekti edu aluseks just inimeste vahel kontaktide tekkimist. „See ei olnud anonüümne linnakeskkond, vaid koht, kus tekkis äratundmine ja kuuluvustunne,“ sõnab Saks. Pärn toob aga välja aiapidamise mõju heaolule. „Aiapidamine on ka suur stressimaandaja ja linnas ei ole palju võimalusi näppe mulda panna. Inimestele meeldis väga ka meie kompostimise koolitus, millest kõik õppisid.“ „Kogukonnas on tekkinud tugev koostegemise vaim,“ rõõmustab Saks. Kogukonnaaia selle suve üheks eesmärgiks on kogukonnatunde tugevdamine. „Tahame teadlikult kogukonnatunnet kasvatada, et inimesed ei tuleks ainult „oma kasti“ hooldama, vaid tunneksid, et see on ühine koht,“ selgitab Pärn.
Eelmisel aastal oli aias 15 istutuskasti, tänavu tuleb neid umbes kümme juurde, huvi korral leitakse ruumi rohkematelegi. „Eesmärk on pakkuda võimalust nii uutele huvilistele kui ka neile, kes eelmisel aastal juba osalesid,“ ütleb Pärn. Olulisel kohal on ka praktilised aiateemalised koolitused, näiteks kuidas saada oma kastist suurem saak, tõrjuda taimekahjureid ja hoida taimede tervist. „Veel huvitab osalejaid see, kuidas oma istutuskasti hooaegade kaupa planeerida. Teatavasti ei tasu ühes kohas mitu aastat järjest samu taimi kasvatada, vaid taimed võiks roteeruda,“ lisab Saks.
Pärna sõnul on kogukonnaaia arengus võtmetähtsusega investeeringud. „Investeeringud on väga olulised, sest need määravad, kas aed on ajutine katsetus või toimiv ja kestlik keskkond.“ Peamised kulukohad on tema sõnul istutuskastid, muld ja multš, püsitaimed, tööriistad ning lihtne puhkeala. „Need loovad baasi, mille pealt kogukond saab üldse tekkida ja kasvada. Hästi toimiv füüsiline keskkond toetab ka sotsiaalset poolt – inimesed tahavad panustada kohta, mis on hoitud ja läbimõeldud.“
Pärna sõnul on kõige olulisem see, et Marienbergi kogukonnaaed ei ole eraldiseisev projekt, vaid osa linnaruumi laiemast arengust. „See ei ole eraldiseisev projekt, vaid esimene samm tulevase rohelise ja kogukondliku linnaruumi suunas.“ Aed aitab testida, kuidas inimesed ala kasutavad ja millised vajadused neil tegelikult on. Lisaväärtust loob kõrval asuv rannavõrkpalliväljak, mis on kujunenud loomulikuks kohtumispaigaks. „Koos aiaga hakkab see ala järjest rohkem elama,“ on Saks veendunud. Aiandus on toonud ka praktilisi tulemusi: üha rohkem on rõõmu sellest, et oma aiast tulnud saadusi saab pista otse suhu, aga ka talveks purki panna. „Laiendame oma aiamaad nii, et talveks purki pandud saadus on ainult oma aiast. Näiteks marineeritud kurgiks on meil juurde vaja ainult mustsõstraid. Kurk, till, küüslauk lähevad peenrasse – see kogemus on meil juba eelmisest aastast olemas,“ räägib Saks. Saksa sõnul on oluline ka kogukondlik mõõde. „Tore oli talvisel ajal kohtuda teiste kogukondade esindajatega ja saada neilt palju vajalikku infot. Tutvusime ääretult toredate inimestega, ka oma inimestega.“ Saks võtab kogukonnaaia tegevused kokku mõttega, et koos on lahe, ja lisab, et kogukonnaaed on midagi enamat kui lihtsalt aiapidamine: „Jätkame alustatut ja loodan kogu südamest, et linna kasvades kasvavad ka aiad.“
"*" indicates required fields