Antti Nousjoki “XXI sajandi hooned peaksid kasutajat julgustama loovalt mõtlema”

Antti Nousjoki: „XXI sajandi hooned peaksid kasutajat julgustama loovalt mõtlema. Pelgalt efekti pärast pole mõtet arhitektuuri luua.“

Märtsi lõpus külastas Eestist Ala arhitektide üks asutaja ja partner Antti Nousjoki, tegi ettekande betoonipäeval ja pidas loengu Eesti Arhitektide liidu noortekogu kohtumisel.

Antti Nousjoki ja Ala arhitektide lipulaevaks on Oodi raamatukogu Helsinkis. Eestis on nad konkursi võitjatena autoriks Metro tulevastele arendustele Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ja Pirita tee 28.

Grete Tiigiste tegi Anttiga intervjuu „Oodi arhitekti ood arhitektuurile“ Sirpi, kus on juttu ka Metro arendustest. Edasine ongi väljavõte Antti Nousjoki ja Grete Tiigiste intervjuust Sirbile:

„Ala arhitektidel on Tallinnas praegu pooleli kaks projekti: EBSi linnak ja Pirita tee 28 elamupiirkond.

Jah, mõlemad tööd saime kutsutud osalejatega konkursi võiduna. EBSi projektiga alustasime juba neli aastat tagasi ja oleme kavandit sellest ajast edasi arendanud. Praegu ehitatakse vundamenti ning maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle peale kerkib 30 korrust torni ja madalam osa, mis täiendab kvartalit ka linnaehituslikult. Ruutmeetreid ja tööd on palju, nüüd valmistatakse hankeid ette. Ootame põnevusega, kuidas kõrghoone astub dialoogi teiste Maakri kvartali tornidega. EBSi kõrghoone ei ole Tallinna siluetis väga silmatorkav: selle fassaad on kolmemõõtmeline ja loob kontrasti ümbruskonna klaastornidega.

Pirita tee projektiga on teine lugu: see on madal elamupiirkond, kuhu tulevad kahe- kuni kuuekorruselised hooned, kokku 60 000 ruutmeetrit. Seega on see üsna suur projekt, uus linnaosa. Meie nägemuses on selle piirkonna arhitektuurikeel ühtne ja järjepidev, kavandame linnavilla tüüpi väikesed kortermajad. Eesmärk on luua jätkusuutlik kvartal. See tähendab mitmeid detaile päikesepaneelidest elektriautode laadimispistikuteni ning jäätmekäitlusest reovee puhastamise ja töötlemiseni.

Me ei soovi näha Pirita tee ääres eeslinna. Kvartalil on küll äärelinna häid omadusi, kuid see on osa linnamiljööst, tihe piirkond kesklinna lähedal. Kvartalisse asub lõpuks elama päris palju inimesi, vaja on ka teenuseid, restorane, kohvikuid, vaba aja veetmise kohti. See pole paik, kuhu sõidetakse autoga koju ja siis autoga ära. Eraldi mõtleme neile, kes kvartalis ei ela, aga jalutavad sealt läbi.“

Artikkel on täies ulatuses kättesaadav siit.